Skift
språk
Lífið í hafinu- Heimsmarkmið 14
IS
ET
2
Ookeani- ja mereökosüsteemid - Ülemaailmne säästva arengu 14. eesmärk

Nina Zachariassen

Översatt till estniska av Knud Jessen
3
4

Lífið í hafinu er miklu mikilvægari fyrir mannfólkið en okkur grunar. Allir hafa not fyrir súrefni og um helmingur alls súrefnis kemur frá hafinu.

Mere elustik on inimeste jaoks palju olulisem kui arvate. Kõik inimesed vajavad hapnikku ja umbes pool õhus leiduvast hapnikust pärineb merevetikatest.

5
6

Margir fá líka matinn úr hafinu. Um þrír milljarðar lifa af veiðum á fiski, skeldýrum og kolkrabba.

Paljud inimesed saavad oma toidu merest. Umbes kolm miljardit inimest elab kala-, karpkala- ja kalmaaripüügist.

7
8

Mengun í höfum heimsins og fljótum verður meiri og meiri. Hún kemur frá mörgum stöðum. Til dæmis iðnaði, frárennslisvatni og einkaaðilum.

Maailma ookeanide ja jõgede reostus järjest suureneb. Selleks on mitu põhjust, näiteks tööstuse, põllumajanduse ja kodumajapidamiste reovesi.

9
10

Það er sérstaklega í þróunarlöndunum sem mengunin getur þýtt að það er ekki nóg af mat og drykkjarvatni. Það þýðir í versta falli að fólk verður að flytja.

Eriti arengumaades võib reostus tähendada, et inimestele ei jää piisavalt toitu ja joogivett. Halvimal juhul võib see tähendada, et inimesed peavad oma kodukandist ära kolima.

11
12

Í dag er um 40% af höfum heimsins íþyngt með menguninni, ofveiðum og skemmdum verustöðum sjávardýra og annarra dýra sem lifa meðfram ströndunum.

Umbes 40% maailma ookeanidest on mõjutatud reostusest, ülepüügist ning mere- ja rannikuloomade elupaikade hävimisest.

13
14

Öll lönd hafa ábyrgð á að vernda heimshöfin. Í mörgum löndum hefur maður nú þegar sett fókusinn á t.d. plastmengun.

Kõik riigid vastutavad maailma ookeanide kaitsmise eest. Paljud riigid pööravad juba praegu tähelepanu nt plastireostusele.

15
16

Annað vandamál fyrir höfin er losun koltvísýrings (CO₂). Afleiðingin er að höfin verða hlýrri sem veldur miklum stormum. Hlýrra vatn með meiri koltvísýring í skaðar kóralrif og skeldýr.

Teine suur probleem ookeanide jaoks on suur CO₂ emissioon. See soojeneb ookeanide vesi, mis omakorda põhjustab tugevaid torme. Lisaks on kõrgema CO₂-sisaldusega soojem vesi kahjulik korallriffidele ja karpkaladele.

17
18

Um allan heim reyna menn með ólíkum aðferðum að bjarga kóralrifunum. En að lokum hjálpar bara að minnka útstreymi koltvísýrings.

Üle maailma tehakse erinevaid katseid, kuidas korallriffe päästa. Kuid lõpuks aitab see ainult siis, kui vähendame CO₂ emissiooni.

19
20

Í Danmörku erum við með margar strandlengjur. Heimsmarkmið 14 fjallar um að beina sjónum að hvað hægt sé að gera til að gæta hafanna og snúa þróuninni við fyrir 2030.

Taanis leiab pikki rannikuid. Ülemaailmne eesmärk 14 seisneb keskendumises sellele, mida me teeme ookeanide eest hoolitsemiseks ja suundumuse muutmiseks aastaks 2030.

21
22

Hvað dettur þér í hug að við getum gert til að vernda höf heimsins?

Mida saaksime sinu arvates teha maailma ookeanide kaitsmiseks?

23
Lífið í hafinu- Heimsmarkmið 14

Foto/ Myndir/ Asseq/ Valokuva/ Govvá/ Guvvieh/ Nuotraukos/ Fotod/ Bil/ Photo:
S1+4: Pixnio.org
S6: Pxhere.com
S8: John and Karen Hollingsworth, USFWS - pixnio.org
S10: Philippe Dubois - pexels.com
S12: Petr Kratochvil - publicdomainpictures.net
S14: Fquasie - commons.wikimedia.org
S16: Wiseoceans.com
S18: Ritiks - commons.wikimedia.org
S20: Verdensmaal.org
S22: Pixabay.com

Læs mere på:
www.verdensmaal.org/14-livet-i-havet
Forrige side Næste side
X